Nagu te juba mu eelmisest postitusest teada saite, siis puhkasime lausa kaks päeva järjest. Laupäeval käisime Ohhotnõi Rjadi metroopeatuse all asuvas kaubanduskeskuses, mis ausalt öeldes jättis väga hea mulje, kuigi see polnud nii uhke, kui teised, mida oleme külastanud. Käisime jälle oma lemmikpoed läbi, Adidase poes oli täiega ilusaid Real Madridi asju, aga kuna ühelegi neist väga praktilist poolt ei leidnud, siis ei hakanud lihtsalt ostmise pärast ostma. Einestasime juba tavaks saanud Burger Kingis ja pärast kõndisime niisama Moskva peal ringi. Käisime uuesti Krasnõe Ploshadil, kuhu oli kerkinud võimas Sotši Olümpiat reklaamiv jõuluturg ja uisuväljak, külastasime keha kergendamiseks uuesti väljaku kõrval asuvat GUM kaubamaja ning puhtjuhuslikult sattusime ka ilmselt Moskva kõige kallimasse keskusesse TSUM, mille viite korrust kaunistasid ainult brändipoed ning mille vestibüüli oli aetud kreemjas valge Bentley Continetal. Hirmsalt suure ringiga jõudsime lõpuks tuttavasse kohta tagasi, jäädvustasime end Anne Veski ja Uku Suviste Moskva kontserti plakati taustal ning suundusime uuesti Ohhotnõi Rjadi, kust haarasime kaasa suurepärase õhtuoote - Dunkin Donutsi 6 erineva täidise ja maitsega sõõrikut. Hilisõhtune suhkru üledoos ning hommikune kõhuvalu oli selle teoga muidugi sama kindel, kui Obama valimisvõit - (Kus juures selle lause kirjutamise hetkeks olen vitsutanud pool pakki M&M komme.) Pärast kahte puhkepäeva oli väga raske magama jääda, eriti raskeks tegi selle aga asjaolu, et meie läheduses asub umbes-täpselt 10 ööklubi ja nädalavahetusel magama jäädes on tunne nagu kaheksa mustlast lükkaksid üleval korrusel klaverit. Isegi täna käib siin korralik transevai. Uinusin igal juhul kella nelja ajal, äratus kell 8 - hullumaja puhvet!
Eile ja täna olin Pjatnitskaya tänava kohvikus tööl, Tony siis vastavalt Starõi Pošmannõis ja täna Tverskayal. Minul on jällegi kaks 14 tunnist suhteliselt mõttetut tööpäeva selja taga ja seda nimelt sellepärast, et meie siinne koolitus pole lõpubosside poolt väga hästi korraldatud. Enne Moskvasse tulekut kujutasime mõlemad ette, et iga päev me konkreetselt õpime - saame kõike jooke mitmeid kordi läbi teha, ise süüa valmistada ja kõike muud, mida me sellest ärist teadma peame, kuid siiani on meid kasutatud kui nende tavalisi töötajaid. Nagu ka eelmises postituses mainisin, siis meie endi huvides on siin siiski õppida - musti nõusid korjata ja 7 tundi järjest lihtsalt seista ning vahepeal cappucinot ja lattet võime ju Eestis ka valmistada. Alates tänasest on toimunud aga vajalikud muudatused, vähemalt hetkel tundub niimoodi ning ma loodan, et ma ei pea rohkem sellest kirjutama. Homme oleme jälle koos Tverskayal tööl, Tony alustas tänasest kokapraktikat ning jätkab seda järgnevatel päevadel. Kolmapäeval on meil vaba päev ja siis toimub väikene koosolek, kus arutame veelkorra läbi, kuidas meie järele jäänud aega siin effektiivselt ära kasutada. Minul saab homme täpselt kaks nädalat täis - aeg on lennanud nagu Usain Bolt!
Katsun täna varem horisontaali visata ning kindlasti mõtlen hea une saavutamiseks ülehomsest, kui härrasid ootab taaskord Megasport Arena, Euroliiga ning Moskva CSKA vs. Istanbuli Besiktas!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar