Kolm viimast päeva kujunesid tõeliseks töömaratoniks ja mul lihtsalt polnud millestki muust, kui tööst rääkida. Viimasest 72-st tunnist olen jalgadel seisnud 40 tundi ja need on olnud enamus aja tühja passimist. Töö on muutunud üksluiseks ja hetkel on tunne, et mind on saadetud mõne teisejärgulise ülikooli poolt tasuta praktikale, sest enamuse ajast olen "jõhvikas". Tulime siia siiski sellepärast, et saada kvaliteetset koolitust, et Eestis avatavas Nikolais kvaliteetsed töötajad olla. Hetkel aga ei tunne, et meid koolitataks, pigem teeme nende jaoks tööd ja just nimelt sellist tööd, mida võin teha kinnisilmi, tsirkuse elevandi seljas ja samal ajal sifkasi süües. Kuna oleme ise väga huvitatud just sellest, et Eestis avatavas Nikolais oleksime kõrgetasemelised teenindajad/kokad, siis tõmbasime täna päris korraliku vile ülesse. Homne vaba päev on kui Issanda õnnistus ja eks peale seda paistab, kas midagi ka muutub. Proovin blogi kirjutades mitte üksluiseks ja imalaks muutuda ning just sellepärast ma enam tööst ei räägi. Täna õhtul naudime kõike seda, mis käib sellega kaasas, kui järgmine päev on vaba ja homme lähme järgmist kaubanduskeskust avastama - Metropolitet, siis me tuleme. Tunnistan, et olen täna roostes - homme kirjutan pikemalt. Tervitused Maarjamaale!
PS! Moskva mattus lumme ja ma olen endiselt arvamusel, et selline ilm on ebanormaalne. Samuti vajab tasumist üks võlg: viskasin eelmises postituses välja veksli, et Moskva linna all sõidab 6-7 metrooliini, tegelikult on neid 12.
Kanjets multifilm!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar